Ruhnu saarele ei ole alati lihtne jõuda, kuid minek on iga pingutust väärt, sest tulijale saab osaks saarele iseloomulik luksuslik idüll ja vaikus – Ruhnu rahu. Kui siinset vaikust üldse midagi segab, siis vast ainult merekohin. Tõsi, aeg-ajalt võtab elu planeet Ruhnul ka hoogsamaid pöördeid.
KUIDAS RUHNU SAAB?
Suvel liinilaevaga, kas Roomassaare sadamast, mis Kuressaare kesklinnast 5 minuti kaugusel autoga või mandrilt Pärnust.
Talvel saab saarele lennukiga
Purjelaevaga Sophia
Purjelaevaga Delphine
Oma alusega Ruhnu jahisadamasse
Meeltespaa, mida Ruhnu pakub
Ruhnu eraldatus ja avarus on kõiki meeli kõditav ja hellitav. Igasse ilmakaarde avaneb lõputu avarusega merevaade, taustaks Limo ranna kuldsete liivade laulud ja rannamändide salajuttude sosin. Hinga sisse soolast õhku. Kas tajud, see on värskendav ja vabadust pakkuv. Kiikudes Eesti lõunapoolseima saarega samas rütmis, tunned, et usaldad merd. Täielikult. Ruhnu pakub tänapäeva maailma mõistes erakordset, meelikõditavat üksiku-saare-tunnet. Pole siis ime, et saar, mis on nii iseseisev ja eriline, annab välja planeedi mõõdu.
Kuidas saar maitseb?
Elu kesk merd loob kujutluspildi, et Ruhnu on kaladest ümber piiratud. Igal juhul on kala ruhnlaste kindel lemmiktoit. Soola- ja suitsusiig, praelest, värskelt merest välja tõmmatud punane kala… Kala on kindel Ruhnu maitse. Suine saar kostitab suurte mahlaste mustikatega, mis maalivad suud-keeled õiget suve värvi. Salvesta suvi kehasse ja meeltesse Ruhnu mustikasupiga, mis viib keele alla. Ruhnu hommikul on sooja saia lõhn ja pehme piruka maik, lõuna saab säätud igaühe enda maitse järgi ning õhtule annavad valitud seltskonnas tooni mere ja metsa aarded.

Täitsa Ruhnu
Mõelda vaid, et saja aasta eest oleks Ruhnu äärepealt Läti ainsaks saareks saanud! Sel saarel on aastasadu olnud rahvusvahelist haaret ja nii peegeldub ruhnurootslaste kultuuri mõju elus-olus ja lugudes tänase päevani. Olulisteks maamärkideks on Ruhnu prantsusmaine metalltuletorn, mille konstruktsioon on maailmas ainus omataoline –, ning kaks täitsa eriilmelist pühakoda, mis külg külje kõrval seistes ajast aega hästi läbi saavad. Ruhnu puukirik võttis oma koha sisse juba aastal 1643 – teadaolevalt on tegu Eesti kõige vanema ja auväärsema puithoonega – ja 1912. aastal kerkis kolme meetri kaugusele uus kivist kirik. Vaevalt on maailmas teist sellist paika. Tundub, et Ruhnu on seest suurem kui väljast. Kuidas muidu mahub ühele väikesele saarele nii eriilmeline maastik koos liivaluiteist tippude ja soiste tasandikega. Inimesedki jõuavad elada justkui mitut elu korraga ja nii pole imestada mette, et üks ja sama inimene võib juhtida nii lennujaama kui ka kirikut.
Kohalik soovitab:
- Võluv viis õhtut veeta on nautida loojangut Kuunsi rannas või Limo luidetel.
- Miks mitte võtta kohalike inimestega poe juures bangalo all jutuots üles, et küsida ning kuulda, kuis elu Ruhnus käib. Ehk õnnestub mõne kohaliku kaluriga koos kalavetele minna või ehk kutsutakse Sind koguni omale külla.
- Varbad vees, mööda lääne- või idakallast saart avastada.
- Kae saar üle linnulennult Ruhnu tuletornis
- Vaadata üle teadaolevalt Eesti kõige vanema ja auväärsema puithoone Ruhnu puukirikusse ja tema naaber Püha Magdaleena kirik.
- Külastada Ruhnu muuseumit ja Korsi talu.

Rohkem infot Ruhnu kodulehel