Saaremaa ja Muhu Olavitee puhul on tegemist planeeritava kultuuriteega, mis kulgeb Sõrve Säärelt mööda Saaremaa lõuna- ja idapoolsemat serva Väinatammini, edasi läbi Muhu mandrile, läbi Lääne- ja Põhja Eesti, Tallinna Oleviste kirikuni.
Tegemist on kunagise viikingilaevade veeteekonda järgiva teega, mille puhul sõideti Gotlandi saarelt Sõrve Säärele (mõlemas olid kabelid) ja sealt edasi mööda saarte ja Eesti rannikut Novgorodi poole. Teele jäid erinevad peatuspaigad, kus olid väikesed kabelid või kirikud – näiteks Sõrve, Saastna, Vormsi, Nõva ja Pakri. Tallinnas on Olav II-le pühendatud Oleviste kirik.
Viikingikuningas Olavi jälgedes
Norras on kuningas Olav II-le, pühendatud 9 erinevat matkateekonda, teed on laienenud Rootsi, Taani ja Soome (kaks teekonda). Teekonna planeerimisega on algust tehtud ka Eestis ja oma teekonna plaanib samuti luua Inglismaa Norwich´i piirkond. Eri riikide St. Olav Ways teekonnad on koondunud rahvusvahelisse võrgustikku ACSOW (Association for the Cultural Route of Sant Olav Ways). St. Olav Ways teekonna rajamiseks ning võrgustikuga liitumiseks on vajalik ajalooline ja geograafiline seos viikingikuningas Olaviga. Eestil on see kokkupuude otseselt olemas ajaloolise teekonna ja kabelikohtade näol.
ACSOW on St. Olav Ways teede rajamisele seadnud kindlad kriteeriumid taristu ja märgistamise osas. Olulisel kohal on sihtkoha kultuuri ja – looduspärandi tutvustamine teel kõndijale.
Eesti sammud Olavitee suunas
Eesti Olaviteed hakati planeerima endise Norra suursaadiku Else Berit Eikeland´i eestvedamisel (2021-2022 aastal) kuna Eestil on samuti läbi erinevate kabelite ja kirikute olemas kokkupuude viikingikuningas Olav II-ga. St. Olav Ways võrgustik on liidetud Euroopa Liidu kultuuriteede nimekirja ja selle võrgustikuga on liitunud ka Eesti.
Eestis on 2023. aasta lõpus moodustatud SA Olav Püha Fond, mille nõukogus on endine Norra suursaadik Eestis Else Berit Eikeland; Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juht, arheoloog Anton Pärn; TÜ kunstiajaloo professor Kersti Markus ja vandeadvokaat Jüri Ploom. Juhatuses on ka ettevõtlustaustaga ajaloolane Risto-Pearu Koovit. Sihtasutus on võtnud oma missiooniks Olav II pärandi uurimise ja Eestisse Olavitee rajamise.
Olavitee arendamine Saaremaal ja Muhus
Saaremaa Vallavalitsus läbi Visit Saaremaa on SA Olav Püha Fond partner ja võtnud enda peale etapi Sõrvest Kuivastuni (Saaremaa ja Muhu) – Saaremaa Olavitee. Alustatud on võimaliku teekonna kaardistamisega, mida tehakse koostöös teenuskeskuste, kohaliku piirkonna asjatundjate ja matkaentusiastidega. Eesmärk on igas kuus kaardistada 1-2 lõiku ja nii kanda esialgsele kaardi tööversioonile Saaremaa ja Muhu teekond. Seejärel asutakse läbirääkimistesse maaomanikega, et saada luba teekonna märgistamiseks. Paralleelselt toimub teenuste ja kultuuriväärtuste/pärandiobjektide kaardistamine, mille läbi tekib teekonna juurde taristu ja kultuuriväärtuslik osa.
Mida annab Olavitee Saare maakonnale:
- Kuna palveränd/pikema tee matkamine on kogu maailmas tõusvas trendis, siis see toob piirkonda uusi inimesi, keda huvitab uute teekondade läbimine.
- Osalemine rahvusvahelises võrgustikus toob meid suuremalt kaardile ja loob nähtavust matkahuviliste seas.
- Kliimamuutused ja kuumad suved Euroopas liigutavad inimesi Põhjamaade poole, mis loob meile võimalusi külaliste arvu kasvuks.
- Tee erinevad lõigud on võimalus aktiivseks puhkuseks ja liikumiseks kohalikele elanikele.
- Teekonnale saab kaasata kohaliku elu-olu ja piirkonna asjatundjaid, kes giidina jagavad oma kogemusi/mälestusi. Seda saab välja pakkuda eraldi tootena loodus- ja kulutuurituristidele.
- Koolidele matakapäevade korraldamise võimalus koos looduse ja kodukoha kultuuripärandi õppega.
- Tee läheduses asuvatele inimestele/ettevõtetele võimalus teenuse pakkumiseks – majutus, toitlustus, oma toodete müük.
- Võimalus meil igaühel aeg maha võtta ja mõned päevad kõndides teel kulgeda.
