Ajatu filmiklassika
Esimesed teadaolevad filmivõtted Eestis toimusid enam kui 110 aastat tagasi, mil liikuv pilt alles esimesi samme astus. Kuigi filmikunst arenes kiiresti, kulus veel mitmeid aastakümneid, enne kui kaameraid Saaremaal nähti. Saarte rahulik atmosfäär ja omanäoline loodus pakkusid filmitegijatele uut inspiratsiooni, ning enam kui 60 aastat tagasi jõudsid siia ka esimesed võtted.
Esimene Saaremaal filmitud mängufilm oli „Veealused karid“, mis linastus 1959. aastal. See teos tähistas olulist verstaposti nii Eesti filmi- kui ka Saaremaa kultuuriloos, avades ukse uutele võttepaikadele ja tõestades, et ka saared võivad pakkuda suurt filmimaagiat.
Tõenäoliselt on kuulsaim saarel vändatud Eesti film „Siin me oleme“, mille võttepaik ei asunud mitte Saaremaal, vaid hoopis Muhus, Koguva külas, Nuki talus. See 1978. aastal linastunud teos on Eesti filmiklassika tõeline pärl. Kolm kuud kestnud filmivõtteid meenutavad kohalikud siiani muigega. Filmimiseks kasutatud maja on tänagi sama pererahva kasutuses kui toona. Kapriise ja kuraasi täis Tallinnast pärit proua puhkuseplaanidest idüllilisel Muhu saarel kujunes meeletu sündmuste virvarr, mida on naljakas vaadata nii esimest kui kümnendat korda. „Siin me oleme“ on läbi ja lõhki Muhu film. Sellest on mitme generatsiooni jaoks kujunenud saarelise puhkuse võrdkuju. Meri kohiseb, lambad määgivad ning rahuliku oleku ja muheda ütlemisega saarerahvas ajab omi asju.
Koguva külast vaid mõne kilomeetri kaugusel filmiti kümmekond aastat varem teinegi Eesti komöödiaklassika. Sedapuhku ei toimunud filmi tegevus mitte saarel, vaid poolsaare moodi saarel, kuhu grupp unetusetõve all kannatavaid mehi sanatooriumi asemel eksperimendi korras viiakse. Entusiasmist tulvil seltsimees unetute põgenemiskatsed „Mehed ei nuta“ (1968) filmis võeti üles Kõinastu laiul.
Eelmise sajandi lõpukümnenditel filmiti Saaremaal mitmeid linateoseid nagu näiteks “Corrida” (1982) ja “Georgica” (1998). Saaremaal, kui paigal, filmides kandvat rolli ei olnud ja sestap neil pikemalt ka ei peatu. Küll aga sai 1992. aastal esilinastunud Raimond Valgre eluloofilmis „Need vanad armastuskirjad“ palju tähelepanu Kuressaare Kuursaal, kus võtted toimusid. Oma ajaloolise interjööriga sobis kuursaal 1940ndate elu-olu edasiandmiseks suurepäraselt. Tänapäeval pakutakse, suuresti ajaloolisel kujul säilinud sisekujundusega hoones, Ku-Kuu restorani poolt hõrku sööki-jooki.
Psühholoogilisest draamast musta huumorini
Saaremaa, kui põneva võttepaiga, taasavastasid 2000ndate alguses mitmed Eesti režissöörid. Psühholoogilise draama „Somnambuul“ (2003) võttemeeskond sai tunda ilmataadi tujukust, kui Kiipsaare tuletorni juures toimunud võtteid saatis torm ja maru. Paar aastat hiljem Saaremaal toimunud absurdivõtmes ajaloolise seikluskomöödia „Malev“ (2005) sisevõtted toimusid Kuressaare linnuses ja välivõtted mitmel pool üle terve saare. Aasta hiljem esilinastus viikingilaevast ja isa otsimisest pajatav koguperefilm „Ruudi“ (2006), mis oli 100% filmitud Saaremaal. Muide, filmis nähtud Vana Ormi viikingi villas saavad kõik soovijad öö veeta, sest juba filmivõtete ajal tegutses seal turismitalu. Saaremaal on üles võetud ka suur osa mängufilmist „Kertu“ (2013). Saaremaine rahulik kulgemine sobis filmis kajastatud väikese külakogukonna varjatud suhete ja ebatavalise armastusloo portreteerimiseks väga hästi.
Pärast mõneaastast pausi sai Saaremaa suuremalt kinolinale taas 2018. aastal, kui kinodesse jõudis mustast huumorist pakatav järjefilm „Klassikokkutulek 2“. Välivõtted viisid filmi peategelased, kolm keskeakriisis vaevlevat sõpra, seiklema üle terve saare – praamist kuni Sõrve sääre tipuni. Erakordseks muudab filmi see, et teose esilinastus toimus Kuressaares. Seda pole juhtunud ei enne ega pärast „Klassikokkutulekut“.
Kuulsa apteekri seiklused ja suvitajate uus tulemine
„Apteeker Melchiori“ keskaegseid müsteeriume planeeriti esmalt lahendada vaid Kuressaare lossis. Saaremaa võttepaikadega tutvudes selgus, et filmi olustikuga sobivaid lokatsioone on siin rohkemgi ja nii jäädi saarele filmima tervelt kaheks nädalaks. Kinopublik võttis põnevad keskaegsed seiklused väga kenasti vastu.
Viimased suuremad filmivõtted toimusid Saaremaal 2013. aasta kevadel esilinastunud “Suvitajate” filmi tarvis, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmis armastatud kirjaniku sajandaks sünniaastapäevaks ning on ühtlasi ka austusavaldus kunagisele kultuskomöödiale “Siin me oleme”, mis vändati sama algmaterjali põhjal. Imekauni Muhumaa looduse rüpes toimuv (kuigi Orissaare kandis üles filmitud) legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.
